Muskaatkõrvitsapüreesupp

Järjekordne püreesupp! :) See on ilmekas näide, millised supid mulle meeldivad (mis ei tähenda, et ma ei armastaks selgeid isetehtud puljongist tehtud suppe).
See on üdini improvisatsioon - kaunis muskaatkõrvits tegi katsetamise äärmiselt lihtsaks! Kuna kõik sündis käigupealt, siis retsepti kirjutamine on üsna raske, aga püüan siiski.

Hetke lemmik

See šokolaadi ja kohvi juustutort on saanud meie viimase aja lemmikuks ja usun, et see on väga meeldinud ka kõigile teistele, kel on olnud võimalus seda maitsta. Retsept pärineb ühest ilusast Rootsi kokaraamatust - Therese Wikströmi "Maiuspalad". Raamat on kaunite fotode ning ladusalt ja loogiliselt kirjutatud retseptidega, milles on ka kogused õigesti välja toodud.

Tordipõhi ja ääred:
25 g võid
3 dl purustatud Digestive küpsiseid
1/4 dl koort
2 spl suhkrut

Täidis:
100 g mõru sokolaadi
3 spl espressot
400 g toorjuustu
1 dl suhkrut
4 muna
2 tl vanillisuhkrut
2 dl vanilliga kohupiimapastat
1 spl maisitärklist

Kaunistamiseks:
1 dl vanilliga kohupiimapastat
25 g mõru šokolaadi

Lülita ahi 150 kraadi juurde sooja.
Tordi põhja ja äärte jaoks sulata või. Sega purustatud küpsised suhkruga, lisa koor ja või ning sega ühtlaseks massiks. Suru tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva tordivormi põhja ja äärtele.
Sulata šokolaad veevannil. Sega ülejäänud täidiseained omavahel ühtlaseks ja vala pool täidise kogusest vormi. Teisele poolele täidisest lisa sulatatud šokolaad ja sega ühtlaseks. Kalla šokolaadiga täidis ettevaatlikult vormi.
Küpseta ahjus umbes 1 tund.
Jahuta.
Kaunistamiseks kata tort vanilliga kohupiimapastaga. Sulata šokolaad ja nirista see kohupiimale. Joonista kahvliga šokolaadi peal keerdeid, et saada marmorjas efekt.
PS! Soovitan kasutada kaunistamisel toasooja kohupiimapastat, sest sel juhul ei hangu niristatud šokolaad nii kiiresti ja jõuad rahulikumalt tõmmata kahvliga kauneid mustreid.

Peedipüreesupp

Kui öelda seltskonnas, et täna tegin peedipüreesuppi ja see oli kõige kaunim ja maitsvam supp eales, siis inimesed jagunevad üldiselt kahte selgelt eristuvasse gruppi. Esimese (ja suurema) osa inimeste näod venivad pikaks kui need kuulsad ajanäitajad Dali teoses "Aeg venib". Nende jaoks ei ole kindlasti peedipüreesupp midagi, mis saaks olla ahvatlev ja maitsev. :) Teine osa inimestest on aga sellised, kelle silmad löövad koheselt särama ja kui nad koheselt ei hüüata: "Oh, kui põnev!", siis nad kindlasti mõtlevad selliselt. :)

Peedipüreesupp

Eks juurikatest püreesupid on juba kord sellised, mis meeldivad väga või kohe üldse mitte. Mulle need igatahes pööraselt maitsevad, aga üldiselt söön neid vaid kodus. Põhjuses on selles, et enamus söögikohtades ei saa ma olla kindel, et supi sisse ei ole vuristatud aineid/toiduainete jääke, mis kindlasti sinna ei tohiks sattuda.

Esimesed sammud on arglikud...

Liitun arvukate blogijatega teadmata, kuhu see mind viia võib. Samal ajal olen põnevil ja loodan, et minu väike nurgake interneti avaruses pakub sooja ja kodust tunnet kõigile, kes siia satuvad.
Olin pikalt arvamusel, et minust ei saa blogijat. Tundus kuidagi õõvastav ennast ise tutvustada ja jagada tundmatutele inimestele. Justkui esinemine, kus prožektorid on suunatud näkku ja publikut ei näe.

Aga miks ma siiski otsustasin luua blogi? Oluline ajend oli selleks üks väga tore projekt, milles osalemiseks oli/on vaja blogi. Nimelt Dagrise loodud Küpsisevahetuse projekt, kus iga blogija meisterdab erinevaid küpsiseid ning paneb need hellalt ja saladusloori sisse pakendatult teele jäädes ise ootama samuti armastusega valmistatud küpsiseid teistelt blogijatelt. Olen kindel, et küpsisevahetusest kujuneb südamlik koostöö jõuluootuse ajal.

Ma loodan, et sellest blogist kasvab koht, kuhu kogun lisaks maitsvatele retseptidele ka armsaid mälestuskilde jalutuskäikudelt mere ääre, metsas ja pargis. Lisaks sellele soovin siia jäädvustada hetki reisidest ja armsatest väljasõitudest.

La dolce vita!