Liitun arvukate blogijatega teadmata, kuhu see mind viia võib. Samal ajal olen põnevil ja loodan, et minu väike nurgake interneti avaruses pakub sooja ja kodust tunnet kõigile, kes siia satuvad.
Olin pikalt arvamusel, et minust ei saa blogijat. Tundus kuidagi õõvastav ennast ise tutvustada ja jagada tundmatutele inimestele. Justkui esinemine, kus prožektorid on suunatud näkku ja publikut ei näe.
Aga miks ma siiski otsustasin luua blogi? Oluline ajend oli selleks üks väga tore projekt, milles osalemiseks oli/on vaja blogi. Nimelt Dagrise loodud Küpsisevahetuse projekt, kus iga blogija meisterdab erinevaid küpsiseid ning paneb need hellalt ja saladusloori sisse pakendatult teele jäädes ise ootama samuti armastusega valmistatud küpsiseid teistelt blogijatelt. Olen kindel, et küpsisevahetusest kujuneb südamlik koostöö jõuluootuse ajal.
Ma loodan, et sellest blogist kasvab koht, kuhu kogun lisaks maitsvatele retseptidele ka armsaid mälestuskilde jalutuskäikudelt mere ääre, metsas ja pargis. Lisaks sellele soovin siia jäädvustada hetki reisidest ja armsatest väljasõitudest.
La dolce vita!
Rõõmu blogimisel!
VastaKustutaVähemalt üks publikust on nüüd teada :)
Kairi - tänan Sind! Ma juba olen enam-vähem välja valinud, milliseid küpsiseid meisterdan. Ootan juba, et saaksin neid üllatusi meisterdada. :)
VastaKustuta