Pages

Reede, 30. detsember 2011

Mariti biscotti'd

Nagu eelmises postituses kirjutasin, saabus minuni vaid üks teade õigeaegselt saabunud küpsiste kohta...aga ma siiski läksin neile sel õhtul järgi, kui eelmist postitust kirjutasin :)

Nii et lubage esitleda - kaunilt pakendatud ja pika teekonna üle elanud maitsvad biscotti'd pistaatsipähklite ja kuivatatud jõhvikatega. Minu maitsemeel tundis veel ka sidrunit ja vanilli - aitäh Marit! :)

Kõigile teile soovin aga kaunist vana-aasta lõppu ja meeleolukat aastavahetust! :)

Neljapäev, 22. detsember 2011

Küpsisevahetus ja šokolaadi-martsipaniküpsised pistaatsiatega

Dagrise korraldatud küpsisevahetus 2011. aastal on jõudnud lõpusirgele.

Mina saatsin küpsised Dagrisele, Kärdile ja Marisele.
Tänaseks, talve alguseks, tuli saata kolmele blogijale küpsised ning ka ise oli võimalus saada teistelt blogijatelt kolm erinevat küpsisepakki.
Kahjuks mina olen vaid ühe paki kohta saanud teate ning teatud põhjustel ei saa ma küpsisepakile täna järgi minna, kuid ülejäänud kahe paki osas olen endiselt ootel.

Teisipäev, 20. detsember 2011

Sidruni-pistaatsiapärjakesed

Lumisest Austriast vihmasesse Eestisse saabudes võttis hetkeks ohkama nii niiske õhk kui pimedad tänavad. Ent Mozarti kompvekid kotis ja meeldejäävad hetked südames ei lasknud tuju rikkuda.

 Lisaks sellele tegi tuju rõõmsaks ka enne reisile minekut küpsiste saatmine küpsisevahetuse raames. Panin küpsised õrnalt karbikestes teele endal hing sees värisemas, kas küpsised jõuavad ikka tervelt kohale. Loodan, et siidipaberisse õrnalt pakitud maiused jõudsid armsate inimesteni!

Enne küpsisevahetuse raames jagatud küpsiste avalikustamist jagan aga maitsvate sidruni-pistaatsiaküpsiste retsepti.

Sidruni-pistaatsiapärjad (50 tk):

1 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soola
240 ml jahu + jahu taigna rullimiseks
180 ml maisitärklist
120 ml pehmet võid
120 ml suhkrut
2 suurt munakollast
5 tl peenelt riivitd sidrunikoort + 2 spl sidrunimahla
1 tl vanilliekstrakti
umbes 300 ml tuhksuhkrut
pistaatsipähkleid - kooritud ja noaga tükeldatud

Sega kausis küpsetuspuber, sõelutud jahu ja maisitärklis ning soola. Teises kausi sega või ja suhkur ning vahusta massi kuni see on hele ja kohev. Pidevalt edasi vahustades lisa massile ka munakollased, sidrunikoor ja vanilliekstrakt. Lisa kuivainesegu ja sega kõik kokku taignaks. Vormi taigen käte vahel palliks, paki toidukilesse ja pane umbes tunniks külma.

Kuumuta ahi 180 kraadini. Aseta taigen kergelt jahusele lauale ja rulli lahti. Lõika piparkoogivormi või pitsiga tainast ringid ning väiksema vormiga lõika neisse ringidesse väiksemad ringid. Eemalda väiksem ring nii, et tekivad pärjakesed. Aseta pärjakesed ja pisikesed küpsised küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta u 12 minutit kuni küpsised on kuldsed. Sel ajal täitub tuba mõnusa sidrunilõhnalise küpsisehõnguga.

Glasuuri valmistamiseks sega sidrunimahl ja tuhksuhkur (tuhksuhkrut lisa nii palju, et tekiks glasuurimiseks piisava tihedusega mass). Täida kilekott või spetsiaalse glasuurimiskott glasuuriga ning kaunista küpsised. Glasuurile aseta tükeldatud pistaatsiapähklid. Soovitan proovida glasuurimiseks ka valget šokolaadi.

Retsept veidi mugandatud kujul veebilehelt http://www.marthastewart.com/

Pühapäev, 11. detsember 2011

Jõuluootus, meenutusi suvest ning quiche suitsukana ja suvikõrvitsaga

Jõuluootus on hinges, kuid sellise tiheda vihmasajuga tekib paramatult mõte, et äkki sel aastal ei tulegi valgeid jõule...paksu lumevaibaga muinasjutulisi pühi. Kus on lumi?

Eile panin rõdule kuusevanikud ja keerutasin neile külge tulukesed. Ka armsad mägimännid kaunistasin laternatega. Lootsin, et ehk meelitan nii lume kohale. Aga õhtuks hakkas nii kõvasti sadama, et tegin endale tassi espressot ja krõbistasin enda meisterdatud sidruni-pistaatsia küpsiseid. Kass magas magusalt minu kõrval patjadel. Keerasin end diivanile mõnusalt kerra ning hakkasin arvuti hiiglaslikust fotoalbumist pilte kevadest ja suvest vaatama. Oi, kui palju mõnusaid ja sooje hetki nägin, tundsin ja matsesin sel suvel! Kohe hakkas soe ja hea! Jagan teilegi meeldivaid mälestuskilde minu suvisest 25. sünnipäevast :)

Minu 25. sünnipäeval aias õitsev iiris

Esmaspäev, 28. november 2011

Muskaatkõrvitsapüreesupp

Järjekordne püreesupp! :) See on ilmekas näide, millised supid mulle meeldivad (mis ei tähenda, et ma ei armastaks selgeid isetehtud puljongist tehtud suppe).
See on üdini improvisatsioon - kaunis muskaatkõrvits tegi katsetamise äärmiselt lihtsaks! Kuna kõik sündis käigupealt, siis retsepti kirjutamine on üsna raske, aga püüan siiski.


Pühapäev, 27. november 2011

Hetke lemmik

See šokolaadi ja kohvi juustutort on saanud meie viimase aja lemmikuks ja usun, et see on väga meeldinud ka kõigile teistele, kel on olnud võimalus seda maitsta. Retsept pärineb ühest ilusast Rootsi kokaraamatust - Therese Wikströmi "Maiuspalad". Raamat on kaunite fotode ning ladusalt ja loogiliselt kirjutatud retseptidega, milles on ka kogused õigesti välja toodud.

Tordipõhi ja ääred:
25 g võid
3 dl purustatud Digestive küpsiseid
1/4 dl koort
2 spl suhkrut

Täidis:
100 g mõru sokolaadi
3 spl espressot
400 g toorjuustu
1 dl suhkrut
4 muna
2 tl vanillisuhkrut
2 dl vanilliga kohupiimapastat
1 spl maisitärklist

Kaunistamiseks:
1 dl vanilliga kohupiimapastat
25 g mõru šokolaadi

Lülita ahi 150 kraadi juurde sooja.
Tordi põhja ja äärte jaoks sulata või. Sega purustatud küpsised suhkruga, lisa koor ja või ning sega ühtlaseks massiks. Suru tainas küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga lahtikäiva tordivormi põhja ja äärtele.
Sulata šokolaad veevannil. Sega ülejäänud täidiseained omavahel ühtlaseks ja vala pool täidise kogusest vormi. Teisele poolele täidisest lisa sulatatud šokolaad ja sega ühtlaseks. Kalla šokolaadiga täidis ettevaatlikult vormi.
Küpseta ahjus umbes 1 tund.
Jahuta.
Kaunistamiseks kata tort vanilliga kohupiimapastaga. Sulata šokolaad ja nirista see kohupiimale. Joonista kahvliga šokolaadi peal keerdeid, et saada marmorjas efekt.
PS! Soovitan kasutada kaunistamisel toasooja kohupiimapastat, sest sel juhul ei hangu niristatud šokolaad nii kiiresti ja jõuad rahulikumalt tõmmata kahvliga kauneid mustreid.

Reede, 25. november 2011

Peedipüreesupp

Kui öelda seltskonnas, et täna tegin peedipüreesuppi ja see oli kõige kaunim ja maitsvam supp eales, siis inimesed jagunevad üldiselt kahte selgelt eristuvasse gruppi. Esimese (ja suurema) osa inimeste näod venivad pikaks kui need kuulsad ajanäitajad Dali teoses "Aeg venib". Nende jaoks ei ole kindlasti peedipüreesupp midagi, mis saaks olla ahvatlev ja maitsev. :) Teine osa inimestest on aga sellised, kelle silmad löövad koheselt särama ja kui nad koheselt ei hüüata: "Oh, kui põnev!", siis nad kindlasti mõtlevad selliselt. :)

Peedipüreesupp
Eks juurikatest püreesupid on juba kord sellised, mis meeldivad väga või kohe üldse mitte. Mulle need igatahes pööraselt maitsevad, aga üldiselt söön neid vaid kodus. Põhjuses on selles, et enamus söögikohtades ei saa ma olla kindel, et supi sisse ei ole vuristatud aineid/toiduainete jääke, mis kindlasti sinna ei tohiks sattuda.

Neljapäev, 24. november 2011

Esimesed sammud on arglikud...

Liitun arvukate blogijatega teadmata, kuhu see mind viia võib. Samal ajal olen põnevil ja loodan, et minu väike nurgake interneti avaruses pakub sooja ja kodust tunnet kõigile, kes siia satuvad.
Olin pikalt arvamusel, et minust ei saa blogijat. Tundus kuidagi õõvastav ennast ise tutvustada ja jagada tundmatutele inimestele. Justkui esinemine, kus prožektorid on suunatud näkku ja publikut ei näe.

Aga miks ma siiski otsustasin luua blogi? Oluline ajend oli selleks üks väga tore projekt, milles osalemiseks oli/on vaja blogi. Nimelt Dagrise loodud Küpsisevahetuse projekt, kus iga blogija meisterdab erinevaid küpsiseid ning paneb need hellalt ja saladusloori sisse pakendatult teele jäädes ise ootama samuti armastusega valmistatud küpsiseid teistelt blogijatelt. Olen kindel, et küpsisevahetusest kujuneb südamlik koostöö jõuluootuse ajal.

Ma loodan, et sellest blogist kasvab koht, kuhu kogun lisaks maitsvatele retseptidele ka armsaid mälestuskilde jalutuskäikudelt mere ääre, metsas ja pargis. Lisaks sellele soovin siia jäädvustada hetki reisidest ja armsatest väljasõitudest.

La dolce vita!